tee ise aknalaud - betoonist
aknalaud tundub olevat selline pisidetail, mille puhul Sa tavaliselt lased klassikalise variandi paigaldada ja kogu lugu. üldiselt läheb valituks ka kõigest valgena. valget ma ise siiski ei soovi. minu silmis on see üks ebapraktilisemaid: igasugused kriipsud ning kraapsud jäävad kergelt pinnale. häirib tohutult silma, eksole.
üks variantidest oleks veel olnud põrandaga sama tooni puidust aknalauad. kuna selle peale süda kiiremini tuksuma ei hakanud, tekkis mõte teha need betoonist. selle maja puhul tundub see eriti loogiline. meil on siin palju betoonist esemeid ja elutoa tapeetki sama mustriga.
mida on selleks tarvis:
tsementpulber
vesi
vorm (ise meisterda)vastavalt akende mõõdule
pakkekile
hüdroisolatsioonkangas
silikoon või teip
mida on selleks tarvis:
tsementpulber
vesi
vorm (ise meisterda)vastavalt akende mõõdule
pakkekile
hüdroisolatsioonkangas
silikoon või teip
veepihusti
lai pehme pintsel
graniit lakk (nt eskaro)
lai pehme pintsel
graniit lakk (nt eskaro)
aknalaud enne:
kuidas me seda siis ise valmistasime:
1) kõigepealt valmistasime vormi. selleks saime materjali sugulase tehasest. ta valmistab muide eritellimusel mööblit. seega oli tal mööbli ülejääke.
mõõtsime hoolega aknalaua jaoks vajaminema ala. esimese, mis saime tehtud, tuli söögituppa. selles ruumis on meil seinas sisevoodrilaud, seega aknalauale külgedele väljaulatuvat lisanurki ei tulnud. teistesse tubadesse küll, saab olema nonde jaoks vormi kokku panna keerulisem :D
2) kui vorm kokku kruvitud, tuleb ühenduskohad sulgeda. näiteks silikooniga. me kasutasime teipi, töötab ka väga hästi. vähemalt meie puhul. see on vajalik selle jaoks, et segus olev vesi mööda elamist laiali ei voolaks.
3) vormi sees märkida soovitud paksus (aknalaua kõrgus). kaunima tulemuse puhul on oluline see varem kokkuleppida, et igas toas ühtlaselt ilus vaatepilt jääks. me näiteks märkisime kõrguse vormi siseküljele.
4) segada valmis segu. koguseid ja vahekordi öelda ei oska. kes betooni tunneb, oskab tunde järgi arvestada. põhiline on, et poleks liiga kuiv ega liiga vedel. see väike veekogus siia sinna pole hullu. sellest oleneb peamiselt kuivamise aeg.
5) alguses valate õhema kihi.
siis laotada kangaribad ühtlaselt valatud segu peale. ei pea olema terve pind kaetud.
miks kangas? sest see kindlustab, et liigutades ja kasutades aknalaud ei puruneks.
miks mitte metallvardad? meie sõber arhitekt ütles, et kipuvad kergelt roostetama minema. nii väikese pinna puhul soovitas pigem kangast.
6) siis valasime ülejäänud segu peale.
7) väristasime ka natuke vormi masinaga, et segu ilusti ühtlaseks vajuks.
8) katsime vormi pakkekilega (võib kasutada, misiganes kile, miks mitte vanu kilekotte). seda hoidsime peal 1 - 2 päeva. see tegevus aitab ära hoida kuivamispraod.
9) selle 1 - 2 päeva jooksul käisime ja eemaldasime kile, niisutasime pinda pritsiga ning katsime uuesti kilega.
10) kolmandal päeval eemaldasime kile täielikult (ma sättisin selle lahti laotatuna uksele, et seda korduvkasutada). rohkem ei niisutanud.
11) lasime veel 5 päeva kuivada.
12) eemaldasime õrnalt teibi ja vormi küljed.
13) alumine külg, mis jäi vormi põhja, jääb kõige ilusam.
14) kergelt lihvisime nähtavaks jäävad alad. puhastasime pinnad nii tolmuvabaks, kui võimalik.
15) pintsliga töötlemise pinnad üle garniit lakiga (me kasutasime eskaro oma). see täidab betooni poorid ja muudab aknalaua võimalikult vastupidavaks, et pinnale sattuv niiskus pooridesse uuesti tungida ei saaks.
ja voilaa!
ongi lahedad aknalauad olemas :)
1) kõigepealt valmistasime vormi. selleks saime materjali sugulase tehasest. ta valmistab muide eritellimusel mööblit. seega oli tal mööbli ülejääke.
mõõtsime hoolega aknalaua jaoks vajaminema ala. esimese, mis saime tehtud, tuli söögituppa. selles ruumis on meil seinas sisevoodrilaud, seega aknalauale külgedele väljaulatuvat lisanurki ei tulnud. teistesse tubadesse küll, saab olema nonde jaoks vormi kokku panna keerulisem :D
2) kui vorm kokku kruvitud, tuleb ühenduskohad sulgeda. näiteks silikooniga. me kasutasime teipi, töötab ka väga hästi. vähemalt meie puhul. see on vajalik selle jaoks, et segus olev vesi mööda elamist laiali ei voolaks.
3) vormi sees märkida soovitud paksus (aknalaua kõrgus). kaunima tulemuse puhul on oluline see varem kokkuleppida, et igas toas ühtlaselt ilus vaatepilt jääks. me näiteks märkisime kõrguse vormi siseküljele.
4) segada valmis segu. koguseid ja vahekordi öelda ei oska. kes betooni tunneb, oskab tunde järgi arvestada. põhiline on, et poleks liiga kuiv ega liiga vedel. see väike veekogus siia sinna pole hullu. sellest oleneb peamiselt kuivamise aeg.
5) alguses valate õhema kihi.
siis laotada kangaribad ühtlaselt valatud segu peale. ei pea olema terve pind kaetud.
miks kangas? sest see kindlustab, et liigutades ja kasutades aknalaud ei puruneks.
miks mitte metallvardad? meie sõber arhitekt ütles, et kipuvad kergelt roostetama minema. nii väikese pinna puhul soovitas pigem kangast.
6) siis valasime ülejäänud segu peale.
7) väristasime ka natuke vormi masinaga, et segu ilusti ühtlaseks vajuks.
8) katsime vormi pakkekilega (võib kasutada, misiganes kile, miks mitte vanu kilekotte). seda hoidsime peal 1 - 2 päeva. see tegevus aitab ära hoida kuivamispraod.
9) selle 1 - 2 päeva jooksul käisime ja eemaldasime kile, niisutasime pinda pritsiga ning katsime uuesti kilega.
10) kolmandal päeval eemaldasime kile täielikult (ma sättisin selle lahti laotatuna uksele, et seda korduvkasutada). rohkem ei niisutanud.
11) lasime veel 5 päeva kuivada.
12) eemaldasime õrnalt teibi ja vormi küljed.
13) alumine külg, mis jäi vormi põhja, jääb kõige ilusam.
14) kergelt lihvisime nähtavaks jäävad alad. puhastasime pinnad nii tolmuvabaks, kui võimalik.
15) pintsliga töötlemise pinnad üle garniit lakiga (me kasutasime eskaro oma). see täidab betooni poorid ja muudab aknalaua võimalikult vastupidavaks, et pinnale sattuv niiskus pooridesse uuesti tungida ei saaks.
ja voilaa!
ongi lahedad aknalauad olemas :)
Sellel postitusel ei ole vastuseid